Luándukuávlulope

Meccihaldâttâs luándutuálukuávluin Iänuduvâst, Anarist já Ucjuuvâst tun puávtáh uástiđ luándukuávlulove ovdâmerkkân puáldimmuorâi haahâm várás. Lope lii vuávájum eromâšávt páihálij ässei sehe luámutuve omâsteijei táárbui várás. Luándukuávlulove puáhtá haahâđ väldimáin ohtâvuođâ kuávlu ohtâvuotâulmui.

Luándukuávluluuvijn puáhtá haahâđ pyevtittâsâid tuše jieijâs kiävtun. Nuorttâlâšlaavâ vuáđuld puáldimmuorâid já siämmáásullâsijd pyevtittâsâid staatâ enâmijn finnejeijee ulmuuh iä taarbâš haahâđ luándukuávlulove.

Vääldi love várás vistig ohtâvuođâ kuávlu ohtâvuotâulmui já táátu čujottem pyevtittâs hahâmân. Määvsi ohtâvuotâulmuin soppum love Eräluvat.fi-palvâlusâst já viežâ pyevtittâs soppum saajeest eskin tast maŋa. Lope lii vyeimist 3 mánuppaje.

• Aanaar já Ucjuv ohtâvuotâulmuu:  Toni Juuti, eennâmkevttimäššitobdee, puh. 040 184 2963, luontaisalueluvat@metsa.fi

• Iänuduv ohtâvuotâolmooš: Marika Koskiniemi, eennâmkevttimäššitobdee, puh. 040 121 7079, luontaisalueluvat@metsa.fi

Luándukuávlulove kullee pyevtittâsah

• Suáhi- já pecipuáldimmuorâ ciäggud (čujottâssáin): 2 m3
• Puásuiäiđistuálppu (čujottâssáin): 25 pt
• Mielgâssuávih, luokkâpoijuuh, poijuuh: 4 pt
• Juovlâpeeci: 3 pt
• Herviittâskeeđgih, muvrâkeeđgih: 2 m3

Loveh láá kyehti: ohtâ puáldimmuorâ väldimân já nubbe eres pyevtittâssáid. Loveh láá vyeimist 3 mánuppaje.

Kuus luándutuálukuávluh láá sajadum?

Luándutuálukuávluh láá sajadum čuávuváid kuávloid:

• Iänuduv kieldâst luándutuálukuávluh láá sajadum Kietâruottâsmaađij (Käsivarrentie) já Kivilompolomaađij piällást sehe Bálojohnjálbmi–Njunnásmaađij (Palojoensuu–Nunnasentie) taavaa peln.
• Aanaar kieldâst luándutuálukuávluh láá almolij maađijij piällást Aŋŋelist, Kaamâsist já Pärttihist tavas.
• Ucjuv kieldâst puoh almolij maađijij piälláh kuleh luándutuálukuávlun.

Puoh älkkeemustáá kuávlui sajaduv tun puávtáh tärhistiđ Retkikartta.fi-palvâlusâst piejâmáin joton kárttátääsi ”Ylä-Lapin luontaistalousalueet”.

Ravvuuh puáldimmuorâ väldimân luándukuávluluuvijn

Visásmit ain vistig, et kuávlu, kost lah väldimin puáldimmuorâ, lii Meccihaldâttâs haaldust leijee luándutuálukuávlu. Luándutuálukuávluh láá Iänuduv, Aanaar já Ucjuv kieldâin.

Puáldimmuorrân vuábdojeh ciägusuáhi já ciägupeeci. Eennâmmuorâ ij uážu väldiđ. Puáldimmuorâ tun puávtáh väldiđ tuše ohtâvuotâulmuu čujottâssáin. Ohtâvuotâolmooš stivree tuu sierânâs puáldimmuorâstempâlduvváid.

Puáldimmuorâ ij uážu väldiđ almolij maađijij, jaavrij, juuvâi, aijui, käldei iäge njeešij aldasijn. Syejikoskâ toid čuosâttuvváid kalga leđe ucemustáá 30 meetterid. Puáldimmuorâ ij meidgin pyevti väldiđ Ucjuvvyemeest, sijdâčuákkipaaihij, aassâmrakânâsâi ige luámutuuvij aldasijn.

Vaarij vieltijn sättih leđe pááihui uáli šaddaas, joba rotolágán nješšikováduvah, main šaddeh iärrás lasseen sanijááh. Siämmáásullâsiih šaddaas, vijđoduv peeleest smaavâ šoddâmsajeh kávnojeh meid källeepaavtij vyelni. Tágáreh enâdâhsajeh láá rávhudittum puáldimmuorâi väldim vuástá.

Sonjosuávi, suve, enâmistpoijuu, pihlejáá, kuosâ já rááđhá kalga šeštiđ. Suáhimiestuin kalga kyeđđiđ pyeremusâid já eellimvuáimálumosijd muorâid ciäggud.

Luándutuálukuávluh láá iänáážin tuodârsuáhimeecih, peesih láá pááihui siähálâsmuorrân. Tuodârsuáhi šadda taan kuávlust tijpâlávt miestâhámásâžžân čuákkin, mast láá siähálâs puáris, uásild jo mieskâm muorah, pyeremus šaddoost leijee muorah sehe nuorâ vesah. Puáldimmuorrân väljejuvvojeh puárásumosijn suáhimiestuin keejist uásild jo mieskâm, ruŋgováduliih, kierruidis já ovsijdis peeleest jo uásild kuškâm muorâid. Ovtâskâs soovijd kalga kyeđđiđ ciäggud. Tain puáldimmuorâstempâlduvâin, main váldumuorâšlaaijân lii peeci, kalga neelji meetter suonjâráin leijee jurbâdâsiskosvijđoduv (ympyräkoeala) siisâ pääcciđ ucemustáá 8 pecikoldâd ciäggud. Koldâmuorâ stuárusii peesi ij uážu väldiđ puáldimmuorrân.

Puáldimmuorâ puáhtá väldiđ meid Ucjuv viljâlempecivuovdijn ovdeláá mainâšum njárbudemnjuolgâdus miäldásávt.

Muorâi iskosviljâlemvijđoduvâin ij uážu väldiđ muorâ, toh láá äiđejum viermijguin.

Enâdâh lii uáli herkki já kunttakerdi lii pááihui tuše muádi senttimeetter asosâš. Njeidum muorâid kalga taan suujâ keežild jođettiđ meeccist meddâl muotâsiijvoi ääigi, jis taid ij pyevti kyeddiđ maađij piällás. Puáldimmuorâi jođettem várás kalga haahâđ Meccihaldâttâs meccijotolâhlove.

Luándukuávluluuvijn puáldimmuorâ väldidijn äššigâs kalga almottiđ čuávuváid tiäđuid šleđgâpostáin čujottâsân luontaisalueluvat@metsa.fi tâi poostâ peht čujottâsân Metsähallitus kirjaamo, PL 80 (Opastinsilta 12 C), 00521 Helsinki.

• Nommâ
• Puhelinnummeer
• Puáldimmuorâ väldimsaje (saje nommâ tâi koordinaateh)
• Valdum puáldimmuorâmeeri

Huámmáš, et huksimtáárbui várás muorâid ij pyevti uástiđ luándukuávluluuvijn. Huksimmuorâid kalga tiiláđ sierâ jieijâs čujottâssáin ohtâvuotâulmust (ohtâvuotâtiäđuh pajeláá). Meid lavŋe já kunta väldimân tarbâšuvvoo jieijâs čujottem ohtâvuotâulmust. Luándukuávluluuvijn ij pyevti meidgin uástiđ čievrâ ige čunnuid.