Haahâm- já maasâdkeessimiävtuh

Taah iävtuh láá peividum majemužžân 19.11.2024.

Haahâm- já maasâdkeessimiävtuin láá čuávuvááh nomâttâsah:

Tiilájeijee uáivild ulmuu, kote tipšo tiilám, ađai ovdâmerkkân uástá love. Tiilájeijee lii ovdâsvástádâsâst jieijâs tiiláámist, adelum tiäđuin já tiiláámân lohtâseijee máávsuin sehe iävtui miäldásijn nubástusâin já maasâdkesimijn.
Tiilám uáivild uástim tâi väridem, moos hámášuvá tiilámnummeer. Oovtâ tiiláámist pyehtih leđe maŋgâ love já/tâi eres pyevtittâsah tâi palvâlusah, moh väriduvvojeh tâi uástojeh viermikäävpi peht.
Love kevttee lii olmooš, kiäst lii vuoigâdvuotâ kevttiđ love. Love kevttee nommâ lii merkkejum lopán. Tiilájeijee kalga almottiđ love kevttee tiäđuid tiilám ohtâvuođâst. Tiäđuh kieđâvuššojeh tiätusyejičielgiittâs miäldásávt já tiilájeijee lii ovdâsvástádâsâst tast, et luuvij kevtteeh láá tiäđuliih tast. Vuálá 16-ihásij tiäđui vuorkkiimân tarbâšuvvoo aitârdeijee mietâmuš. Love kevttee já tiilájeijee pyehtih leđe meid siämmáš olmooš.
Lope uáivild saajeest B Meccihaldâttâs kuálástem-, miäcástem- já luándupyevtittâsluuvijd, fáárun luvâhánnáá käniloddepajeluuvijd, moh kieđâvuššojeh saajeest C. Meccihaldâttâs meccijotolâhloveh kieđâvuššojeh soojijn D–E.
Haahâm- já maasâdkeessimiävtuiguin uáivilduvvojeh taah iävtuh.

Meccihaldâttâs miäcástem-, kuálástem- já meccijotolâhloveh láá haldâttâhmiärádâsah. Miärádâsân tutâmettum olmooš uážžu uuccâđ vuoigim Meccihaldâttâsâst 30 peeivi ääigist tast, ko lii finnim tiäđu miärádâsâst. Vuoigimvátámuščuijoos finnee Meccihaldâttâs Eräluvat äššigâspalvâlusâst. Vuoigimmiärádâs lii mávsulâš.

A. Almoliih iävtuh

Tiilájeijee västid jieš tast, et sun lii ovdil tiilám uápásmum

jieš lopán, palvâlusân tâi pyevtittâsân lohtâseijee dokumentáid já iävttoid,
Eräluvat.fi-viermipalvâlus kevttimiävttoid já tiätusyejičielgiittâsân sehe
taid haahâm- já maasâdkeessimiävttoid.

Jis tiilájeijee ij tuhhit ovdeláá mainâšum iävtuid, te sunjin ij lah máhđulâš haahâđ luuvijd tâi eres pyevtittâsâid tâi palvâlusâid, moid iävtuh kyeskih.

1. Tiilám já iävtui tuhhiittem

Tiiláđ puáhtá Eräluvat.fi-viermipalvâlusâst tâi Meccihaldâttâs Eräluvat äššigâspalvâlus peht.

Viermipalvâlusâst tiilájeijee lasseet uástimnáál tâi väridemnáál luuvijd/pyevtittâsâid/palvâlusâid uástuskoorin. Ko lii sirdum kaasan, te tiilájeijee tiävdá vistig jieijâs tiäđuid. Tast maŋa tiilájeijee tiävdá máhđulijd luuvij kevttei tiäđuid. Tiilájeijee tuhhit iävtuid piejâmáin ruosâ sajan ”Mun tuhhiittâm haahâm- já maasâdkeessimiävtuid” já naanoodmáin tiilám. Čannee sopâmuš šadda, ko tiilájeijee čođâldit máávsu.

Äššigâspalvâlus peht tiiláádijn äššigâs kalga adeliđ tiiláámân vattum tiäđuid. Äššigâs finnee šleđgâpostáin tâi táárbu mield pááppárhäämist tiilámnanodâs, täid iävtuid sehe mäksimravvuid.

Jis tiilámtábáhtus spiehâst tast, mii lii ovdeláá čielgejum, te tiilájeijee kalga ájáttâlhánnáá väldiđ ohtâvuođâ Meccihaldâttâs Eräluvat äššigâspalvâlusân.

2. Viermipalvâlus tooimân lohtâseijee raijiittâsah

Meccihaldâttâs ij täähid, et äššigâs tiilám luhostuvá. Tiilám puáhtá epiluhostuđ, jis koččâmušâst leijee pyevtittâs nohá siämmáá ääigi tábáhtuvvee nube tiilám keežild. Meid vuáháduv lijgemuokkâšume sáttá tovâttiđ toimâmhemâdâs, mon keežild tiilám epiluhostuvá. Jis tiilájeijee halijdem pyevtittâs lii finniimist räijejum meeri, te Meccihaldâttâs ij täähid, et tiilájeijee finnee love tâi mottoom eres pyevtittâs/palvâlus ton kuávlun já ááigán, moos sun aalgâst keččâlij uástiđ tâi väridiđ love tâi mottoom eres pyevtittâs/palvâlus.

Meccihaldâttâs ij lah ovdâsvástádâsâst vahâgist, mii lii šoddâm kevttimčuolmâin, poođhâin tâi eres teknisijn feeilâin, moh vádásmitteh viermipalvâlus kevttim. Mäksimtábáhtus já tobbeen maccâm maasâd viermipalvâlusân tábáhtuvá kuálmád uásipele palvâlusâst, mon toimâmist Meccihaldâttâs ij västid. Meccihaldâttâs ij meidgin västid tiilájeijei tiilám epiluhostuumist epinjuolgâdávt šoddâm vahâgijn.

Tiilám ohtâvuođâst tiilájeijee västid jieš tast, et sun finnee viermipalvâlusâst olssis tiiláámân lohtâseijee dokumentijd tego tiilámnanodâs, iävtuid sehe máhđulijd eres tiäđuid, moh lohtâseh lopán, pyevtittâsân tâi palvâlusân. Vuáhádâh vuolgât luhostum tiiláámist nanodâsšleđgâpoostâ sehe tarbâšum dokumentijd ton šleđgâpostâčujottâsân, mon tiilájeijee lii registeristem ääigi tâi tiilám ohtâvuođâst adelâm. Taat šleđgâpostânanodâs ij lah iähtun čannee sopâmuš šoddâmân, pic sopâmuš já ton mäksimkenigâsvuotâ láá šoddâm jo ovdeláá, ko tiilájeijee lii tuhhiittâm já nanodâm tiilám.

3. Tiilám mäksim

Eräluvat.fi-viermipalvâlus peht tohhum tiiláámeh máksojeh viermipalvâlusâst. Meccihaldâttâs pargoviehâ ij vuolgât tiilájeijei reekkig, nanodâs tâi siämmáásullâsijd tiäđuid viermipalvâlus peht tohhum tiiláámist.

Äššigâspalvâlus peht tohhum tiiláámeh máksojeh vuosâsajasávt mäksimliŋkkáin.

Tiilájeijee västid jieš tast, et sun máksá tiilám majemustáá meripeeivi. Viermipalvâlusâst tâi mäksimliŋkkáin maksum tiiláámeh kiässojeh maasâd automatlávt, jis toh iä maksuu majemustáá meripeeivi. Taat ij kuoskâ ucâmuššáin uccum luuvijd.

Ucâmuššáin uccum loveh máksojeh vuosâsajasávt mäksimliŋkkáin. Kieđâvuššum, mävsihánnáá lopeucâmušâst vuolgâttuvvoo tiilájeijei peerrâmkiälbulâš reekkig, jis máksu ij lah finnejum majemustáá meripeeivi.

Táárbu mield äššigâspalvâlus peht puáhtá toohâđ rekigáin mäksimnáál tiilám. Reekkigtiiláámeh iä kessuu maasâd automatlávt.

4. Tiilám muttem tâi maasâdkeessim

Tiilám muttem lii máhđulâš tuše Meccihaldâttâs Eräluvat äššigâspalvâlus peht toi iävtui miäldásávt, moh kyeskih koččâmušâst leijee lopán, pyevtittâsân tâi palvâlusân.

Mävsihánnáá tiilám puáhtá keessiđ maasâd ovdil meripeeivi kieđâvuššâmkoloittáá, jis koččâmušâst leijee lopán, pyevtittâsân tâi palvâlusân kyeskee iävtuin ij mainâšuu eresnáál.

Äššigâspalvâlus peht tiilájum já mäksimliŋkkáin mäksimnáál tiilám puáhtá keessiđ maasâd äššigâspalvâlus peht. Siämmáš kuáská Eräluvat.fi-viermipalvâlusâst jiešpalvâlussân tohhum tiilám. Kuábbáid-uv puáhtá keessiđ maasâd meid viermipalvâlus äššigâstili peht, jis tiilám lii ovtâstittum monnii jo vuáđudum äššigâstilin. Jis tiilám ij maksuu, te tot kiässoo maasâd automatlávt meripeeivi maŋa (eereeb ucâmuššáin uccum loveh).

Äššigâspalvâlus peht tiilájum, rekigáin mäksimnáál tiilám puáhtá keessiđ maasâd tuše Eräluvat äššigâspalvâlus peht. Reekkig mävsihánnáá kyeđđim ij lah maasâdkeessim.

Maksum tiilám maasâdkeessim tâi muttem ij lah máhđulâš, jis koččâmušâst leijee lopán, pyevtittâsân tâi palvâlusân kyeskee iävtuin ij mainâšuu eresnáál.

Meccihaldâttâs ij olášut vuálá 30 euro ruttâmacâttâsâid.

5. Máávsu koskâtuáimee tiäđuh

Máávsui koskâtuáimeepalvâlus olášutten já mäksimpalvâlus fällen tuáimá Paytrail Oyj (2122839-7) oovtâstpargoost syemmilij paŋkijguin já luáttulájádâsâiguin. Visa- tâi MasterCard-kortâiguin maksum máávsuin Paytrail Oyj uáinoo máávsu finnejeijen korttârekigist já joođeet máávsu Meccihaldâttâsân. Paytrail Oyj:st lii mäksimlájádâs toimâlope.

6. Olgospeerrâmkiälbulâšvuotâ

Reekkig mävsihánnáá kyeđđim ij lah maasâdkeessim. Ávus ruttâuážžumeh láá peerrâm- já olgospeerrâmkiälbuliih.

Meccihaldâttâsâst adelum laavâ (234/2016) 24§ sehe staatâ máksuvuáđustâslaavâ (150/1992) 11 § vuáđuld máávsu Meccihaldâttâs almosriävtálii čođâlditmist uážžu peerrâđ tuámuttáá tâi miärádâsttáá ton oornigist ko viärui já máávsui perâmist olgospeerrâmtoimâiguin adelum laavâst (367/61) asâttuvvoo.

7. Persovntiäđui registeristem, kieđâvuššâm já luovâttem

Eräluvat-palvâlusâi tiätusyejičielgiittâs puáhtá luuhâđ čujottâsâst eraluvat.fi/smn/tietosuojaseloste tâi táttuđ olssis suáittimáin Meccihaldâttâs Eräluvat palvâlusnumerân 020 69 2424.

B. Kuálástem-, miäcástem- já luándupyevtittâsluuvijd kyeskee iävtuh

Meccihaldâttâs ij váldunjuolgâduslávt västid miäcástem- já kuálástemaaigij tieđeetmist, pic äššigâs lii kenigâs tärhistiđ aaigijd virgálijn tieđettemoolijn, ađai Suomâ meccivaljekuávdáá riista.fi-siijđoin, kalastusrajoitus.fi-palvâlusâst tâi eennâm- já meccituáluministeriö siijđoin mmm.fi.

1. Mävsihánnáá tiilám maasâdkeessim, nubásmittem tâi sirdem nube ulmui

Mävsihánnáá tiilám puáhtá maasâdkeessiđ ovdil meripeeivi kieđâvuššâmkoloittáá saajeest A 4 kovvejum naalijn.

Jis mävsihánnáá tiilám nubásmittoo, te nubástusâst piärrojeh kieđâvuššâmkoloh 15 eurod. Nubástusâid kalga olášuttiđ Meccihaldâttâs Eräluvat äššigâspalvâlus peht ovdil tiilám meripeeivi.

Meripeeivi maŋa mävsihánnáá tiilám maasâdkeessim, nubásmittem tâi love sirdem nube ulmui ij lah máhđulâš.

2. Maksum tiilám tâi love maasâdkeessim, nubásmittem tâi sirdem nube ulmui

Maksum tiilám tâi ton ooleest leijee love ij pyevti sirdeđ nube ulmui, nube äigipajan tâi nube lopekuávlun.

Tiätu tiileest tiilájeijest lii vuoigâdvuotâ maasâdkeessiđ love já finniđ maasâd tast maksum hade. Ucemus macâttemnáál ruttâsumme lii 30 eurod.

Persovnlii love puáhtá keessiđ maasâd, jis tiilájeijee jieš, love kevttee tâi sunnui aldaaš olmooš puosâškuát tâi parttâšuvá váduhávt teikkâ jáámá. Aldaaš olmooš puáhtá leđe näimipelikyeimi, ávuspelikyeimi, páárnáš, vaanhim, vuoppâ tâi vyene, viljâ tâi uábbi, ákkuv tâi ááijuv já ákku tâi äijih. Love puáhtá keessiđ maasâd meid, jis tiilájeijei tâi love kevttei sáttoo miinii eres vyerdimettumis já váduhis tábáhtuumijd. Miinii eres vyerdimettumis já váduhis tábáhtuumijd lii ovdâmerkkân merhâšittee vaahâg omâdâhân, tego aassâmviste pyellim. Váduhis vahâgin ij keččuu ovdâmerkkân pennuu puosâškyettim tâi jäämmim ige auto cuovkkânem.

Maasâdkeessim kalga olášuttiđ ovdil lopeääigi älgim. Jis ovdeláá mainâšum suujâi keežild tábáhtuvvee maasâdkeessim olášuttoo talle ko love vyeimistorroompaje lii jo álgám, te love hadde ij sajanmaksuu maasâd.

Tiilájeijee kalga almottiđ maasâdkesimist ájáttâlhánnáá Meccihaldâttâs Eräluvat äššigâspalvâlusân. Sun kalga čäittiđ estuu love kevttimân lyetittettee čielgiittâssáin nuuvt jotelávt ko máhđulâš. Estuu kalga čäittiđ majemustáá kyevti oho keččin ton tiettuumist, peic jis tom meriääigi nuávdittem lii tiilájeijei kuáhtuttes vaigâd. Lyetittettee čielgiittâssân lohhoo tuáhtártuođâštus, tiervâsvuotâtipšoo tuođâštus, poolistutkâmpevdikirje tâi tähidemlájádâs ciälkkámuš. Tuođâštussân tuhhiittuvvoo meid pargoadeleijee tuođâštus luámu sirduumist, tuođâštus uápui aalgâtmist tâi kiärdumhárjuttâsâin. Tuođâštusâst kalgeh leđe tuođâštus adeleijee ohtâvuotâtiäđuh. Čielgiittâs kalga toimâttiđ Meccihaldâttâsân čujottâsân Metsähallitus Eräpalvelut, PL 81, 90101 OULU tâi šleđgâpostáin čujottâsân eraluvat@metsa.fi. Čielgiittâsâst kalga ton lasseen mainâšiđ, et mon lopán maasâdkeessim kuáská (lopenummeer).

3. Kyelivaljetipšommáávsuh

Kyelivaljetipšommávssoid heiviittuvvojeh saajeest B 1 já B 2 muštâlum lopeiävtuh toin spiehâstuvváin, et kyelivaljetipšommávssoid kyeskee nubástusâin iä perruu kieđâvuššâmkoloh.

Kuálástemlaavâ 81 § mield Meccihaldâttâsâst ij lah kenigâsvuotâ toimâttiđ uđđâ tuođâštus kyelivaljetipšommáávsu čođâlditmist, jis olmooš lii läpittâm ovdeláá finnejum tuođâštus, peic jis toos lii eromâš aggâ.

Meccihaldâttâsâst ij lah kenigâsvuotâ macâttiđ puástud čođâldittum kyelivaljetipšommáávsu, peic jis toos lii eromâš aggâ.

Jis tiilájeijee lii máksám kyelivaljetipšommáávsu ihemáávsu kuohtii, te paijeelmiärálii máávsu puáhtá sirdeđ tiilájeijee almottem ulmuu noomân. Jis paijeelmiärálii kyelivaljetipšommáávsu sirdem nube ulmuu noomân ij lah máhđulâš, te paijeelmiärálii máávsu puáhtá macâttiđ. Äššigâs kalga leđe ohtâvuođâst Meccihaldâttâs Eräluvat äššigâspalvâlusân majemustáá 90 pirrâmpeeivi siste máávsu čođâlditmist, vâi macâttem tâi nubásmittem lii máhđulâš.

Jis uánihisáigásâš kyelivaljetipšommáksu lii maksum kuohtii, te máávsu puáhtá sirdeđ nube ulmui. Nubásmittem kalga porgâđ ovdil lopeääigi älgim.

4. Stággulove maasâdkeessim spiehâstâhtábáhtusâst

Jis čääsi liegâsvuotâ kuálástemčuosâttuvâst paijaan paijeel 21 ceehi, te Meccihaldâttâs puáhtá koskâpuddâsávt koskâldittiđ lopevyebdim čuosâttâhân luándulij luosâkyelinaalij turvim tiet. Lopevyebdim koskâldittoo ain tiätu äigipajan, mon maŋa tile árvuštâlloo uđđâsist.

Jis stággulope lii jo hahhum koččâmušâst leijee äigipajan, te tiilájeijee puáhtá

keessiđ maksum love ollásávt maasâd já finniđ ruuđâid maasâd. Maasâdkeessim kalga porgâđ ovdil love vyeimistorroom älgim Meccihaldâttâs Eräluvat äššigâspalvâlusâst. Spiehâstâhtábáhtusâin já toid lohtâseijee ruttâmacâttâsâin viestâduvvoo ain sierâ Eräluvat.fi-palvâlusâst.
kuálástiđ maksum luuvijn jis návt haalijd. Taat ij kuittâg avžuuttuu. Meccihaldâttâs ij pyevti oovtâpiälásávt mutteđ tâi maasâdkeessiđ kuálástemlove, jis love tiilájeijee mietâmuš ij lah.

5. Miäcástemlove maasâdkeessim miäcástemaaigij heiviittâlmij keežild

Meccihaldâttâs vuábdá miäcástemluuvijd meid ovdil ko eennâm- já meccituáluministeriö lii nanodâm meccikäniluudij miäcástemaigijd kyeskee asâttâs puáttee miäcástemihán. Čoovčâ lopevyebdimohhoost vyebdimân asâttum käniloddeloveh vuáđuduveh eennâm- já meccituáluministeriö asâttâshammiittâsân miäcástemaaigijn.

Jis miäcástemääigih iä lah nanodum ovdil lopevyebdim älgim, te äššigâs kalga vuosâsajasávt uápásmuđ Eräluvat.fi-palvâlusâst almostittum já asâttâshammiittâsân vuáđuduvvee miäcástemaigijd. Meccihaldâttâs kiäsá ovdil meccikäniluudij miäcástemaigijd kyeskee asâttâs nanodem ostum käniloddeluuvijd maasâd tuše ton tábáhtusâst, et nanodum asâttâs ij addel máhđulâšvuođâ mongin meccikäniloddešlaajâ miäccástmân ostum love vyeimistorroomääigi. Täin spiehâstâhtábáhtusâin já toid lohtâseijee ruttâmacâttâsâin viestâduvvoo ain sierâ Eräluvat.fi-palvâlusâst.

6. Saallâs almottem

Love kevttee lii kenigâs almottiđ kuddum saallâs mere ájáttâlhánnáá miäcástem nuuhâm maŋa (miäcástemlaahâ 46 §). Salâstiäđuh almottuvvojeh vuosâsajasávt viermist čujottâsâst saalispalaute.eraluvat.fi.

Kuálástem salâsmacâttâs adeluvvoo omakala.fi-palvâlus peht sehe mainnii tábáhtusâin meid lopekuávlu lopeiävtuin kovvejum vuovvijn sierâ.

C. Käniloddepajeluuvijd kyeskee iävtuh

1. Mävsihánnáá käniloddepajelove maasâdkeessim tâi nubásmittem

Kieđâvušhánnáá käniloddepajelopeucâmuš puáhtá keessiđ maasâd tâi tom puáhtá nubásmittiđ uuccâmääigi Eräluvat.fi-viermipalvâlus peht.

Mieđettum mävsihánnáá käniloddepajelove puáhtá táátu mield keessiđ maasâd ovdil meripeeivi maasâdkeessimkoloittáá. Maasâdkeessim olášuttoo väldimáin ohtâvuođâ Meccihaldâttâs Eräluvat äššigâspalvâlusân. Meripeeivi maŋa käniloddepajelove ij pyevti innig keessiđ maasâd, já love kalga mäksiđ ollásávt. Mieđettum love mävsihánnáá kyeđđim ij lah maasâdkeessim. Mieđettum käniloddepajelove ij pyevti nubásmittiđ tâi sirdeđ nube ulmui.

2. Maksum käniloddepajelove maasâdkeessim

Vuolgâsajasávt maksum käniloddepajelove maasâdkeessim ij lah máhđulâš.

Tiätu tilálâšvuođâin maksum käniloddepajelove maasâdkeessim lii máhđulâš já tiilájeijest lii vuoigâdvuotâ finniđ maasâd tast maksum hade. Love puáhtá keessiđ maasâd, jis love finnejeijee jieš tâi sunjin aldaaš olmooš puosâškuát tâi parttâšuvá váduhávt tâi jáámá. Aldaaš olmooš puáhtá leđe näimipelikyeimi, ávuspelikyeimi, páárnáš, vaanhim, vuoppâ tâi vyene, viljâ tâi uábbi, ákkuv tâi ááijuv já ákku tâi äijih. Love puáhtá keessiđ maasâd meid, jis tiilájeijei tâi love kevttei sáttoo miinii eres vyerdimettumis já váduhis tábáhtuumijd. Miinii eres vyerdimettumis já váduhis tábáhtuumijd lii ovdâmerkkân merhâšittee vaahâg omâdâhân, tego aassâmviste pyellim. Váduhis vahâgin ij keččuu ovdâmerkkân pennuu puosâškyettim tâi jäämmim ige auto cuovkkânem.

Tiilájeijee kalga almottiđ maasâdkesimist ájáttâlhánnáá Meccihaldâttâs Eräluvat äššigâspalvâlusân. Sun kalga čäittiđ estuu love kevttimân lyetittettee čielgiittâssáin nuuvt jotelávt ko máhđulâš. Estuu kalga čäittiđ majemustáá kyevti oho keččin ton tiettuumist, peic jis tom meriääigi nuávdittem lii tiilájeijei kuáhtuttes vaigâd. Lyetittettee čielgiittâssân lohhoo tuáhtártuođâštus, tiervâsvuotâtipšoo tuođâštus, poolistutkâmpevdikirje tâi tähidemlájádâs ciälkkámuš. Čielgiittâs kalga toimâttiđ Meccihaldâttâsân čujottâsân Metsähallitus Eräpalvelut, PL 81, 90101 OULU tâi šleđgâpostáin čujottâsân eraluvat@metsa.fi. Čielgiittâsâst kalga ton lasseen mainâšiđ, et mon lopán maasâdkeessim kuáská (lopenummeer).

D. Meccijotolâhluuvijd kyeskee iävtuh

1. Mävsihánnáá kiäinulove maasâdkeessim

Mävsihánnáá tiilám puáhtá keessiđ maasâd ovdil meripeeivi kieđâvuššâmkoloittáá saajeest A 4 kovvejum vuovvijn.

2. Maksum kiäinulove maasâdkeessim

Kiäinulove tiilájeijest lii vuoigâdvuotâ keessiđ maasâd maksum love já finniđ sajanmáávsu lopemáávsust čuávuvái iävtuiguin:

Jis maasâdkeessim olášuttoo ovdil ko love vyeimistorroom álgá, te tiilájeijei sajanmáksoo love hadde.
Jis maasâdkeessim olášuttoo talle, ko love vyeimistorroom lii jo álgám, te máksu ij macâttuu.

Maasâdkeessim kalga olášuttiđ vuolgâtmáin šleđgâpoostâ čujottâsân maastoliikenneluvat@metsa.fi. Ucemus macâttemnáál ruttâsumme lii 30 eurod.

3. Kiäinulove nubásmittem tâi sirdem nube ulmuu noomân

Kiäinulove ij lah máhđulâš nubásmittiđ tâi sirdeđ nube ulmuu noomân. Kiäinulove kalga maasâdkeessiđ saje D 1 já D 2 maasâdkeessimiävtui miäldásávt, mon maŋa kiäinulove puáhtá uástiđ uđđâsist nubásmittum tiäđuiguin.

4. Kieđâvušhánnáá, kiälkkároođij ulguupiälásii meccijotolâhlopeucâmuš maasâdkeessim

Kiälkkároođij ulguupel uccum meccijotolâhlove puáhtá keessiđ maasâd, jis tiilájeijee kiäsá maasâd love ovdil ko Meccihaldâttâs lii toohâm ucâmušân kyeskee meccijotolâhlopemiärádâs (miäđulii tâi kiäldulii). Maasâdkeessim kalga olášuttiđ vuolgâtmáin šleđgâpoostâ čujottâsân maastoliikenneluvat@metsa.fi. Lopeucâmuš maasâdkeessim kieđâvušmist piärroo pirâsministeriö asâttâs (96/2024) 7 § vuáđuld porgum pargomere västideijee máksu.

5. Meccihaldâttâs kieđâvuššâm, kiälkkároođij ulguupiälásii meccijotolâhlove maasâdkeessim vyeittimettumis estuu tiet

Vuolgâsajasávt Meccihaldâttâs adelem, kiälkkároođij ulguupiälásii meccijotolâhlopemiärádâs (maŋeláá lope) ij pyevti keessiđ maasâd.

Love puáhtá kuittâg keessiđ maasâd, jis tiilájeijee jieš, love kevttee tâi sijjân aldaaš olmooš puosâškuát tâi parttâšuvá váduhávt tâi jáámá. Aldaaš olmooš puáhtá leđe näimipelikyeimi, ávuspelikyeimi, páárnáš, vaanhim, vuoppâ tâi vyene, viljâ tâi uábbi, ákkuv tâi ááijuv já ákku tâi äijih. Love puáhtá keessiđ maasâd meid, jis tiilájeijei tâi love kevttei sáttoo miinii eres vyerdimettumis já váduhis tábáhtuumijd. Miinii eres vyerdimettumis já váduhis tábáhtuumijd lii ovdâmerkkân merhâšittee vaahâg omâdâhân, tego aassâmviste pyellim. Váduhis vahâgin ij keččuu ovdâmerkkân pennuu puosâškyettim tâi jäämmim ige auto cuovkkânem.

Tiilájeijee (tâi tiilájeijee peeleest ášástellee) kalga almottiđ maasâdkesimist ájáttâlhánnáá vuolgâtmáin šleđgâpoostâ čujottâsân maastoliikenneluvat@metsa.fi. Sun kalga čäittiđ estuu love kevttimân lyetittettee čielgiittâssáin nuuvt jotelávt ko máhđulâš. Estuu kalga čäittiđ majemustáá kyevti oho keččin ton tiettuumist. Lyetittettee čielgiittâssân lohhoo tuáhtártuođâštus, tiervâsvuotâtipšoo tuođâštus, poolistutkâmpevdikirje tâi tähidemlájádâs ciälkkámuš. Čielgiittâs kalga toimâttiđ Meccihaldâttâsân čujottâsân Metsähallitus Eräpalvelut, PL 81, 90101 OULU. Čielgiittâsâst kalga ton lasseen mainâšiđ, et mon lopán maasâdkeessim kuáská (lopenummeer).

Tuhhiittettee suujâ keežild maasâdkessum looveest macâttuvvoo tast maksum hadde. Ucâmuš maasâdkeessim tâi occest vuálgus mottoom eres suujâ tiet helbâm ääši kieđâvušmist piärroo pirâsministeriö asâttâs (96/2024) 7 § vuáđuld porgum pargomere västideijee uási máávsust sierânâs rekigáin. Ucemus macâttemnáál summe lii 30 eurod. Jis ovdeláá mainâšum suujâi keežild tábáhtuvvee maasâdkeessim olášuttoo talle, ko love vyeimistorroompaje lii jo álgám, te love hadde ij sajanmaksuu maasâd ige lope mulsuu nube ulmui.

6. Meccihaldâttâs kieđâvuššâm, kiälkkároođij ulguupiälásii meccijotolâhlove maasâdkeessim eromâš sujâttáá

Meccihaldâttâs adelem, kiälkkároođij ulguupiälásii meccijotolâhlopemiärádâs (kiäldulii tâi miäđulii) ij lah máhđulâš keessiđ maasâd, jis toos ij lah saajeest D 5 mainâšum eromâš suijâ.

Lopemiärádâs mävsihánnáá kyeđđim ij lah maasâdkeessim.

7. Meccihaldâttâs kieđâvuššâm, kiälkkároođij ulguupiälásii meccijotolâhlove nubásmittem tâi sirdem nube ulmui eromâš sujâttáá

Meccihaldâttâs adelem, kiälkkároođij ulguupiälásii meccijotolâhlopemiärádâs (kiäldulii tâi miäđulii) ij lah máhđulâš nubásmittiđ. Love ij meidgin pyevti sirdeđ nube ulmui.

E. Meccijotoluv irâttâs- já juávkkuluuvijd kyeskee iävtuh

1. Kieđâvušhánnáá irâttâs- tâi juávkkulove maasâdkeessim

Irâttâs- tâi juávkkulove puáhtá keessiđ maasâd, jis tiilájeijee kiäsá love maasâd ovdil ko Meccihaldâttâs lii toohâm ucâmušân kyeskee meccijotolâhlopemiärádâs (miäđulii tâi kiäldulii). Maasâdkeessim kalga olášuttiđ vuolgâtmáin šleđgâpoostâ čujottâsân maastoliikenneluvat@metsa.fi. Lopeucâmuš maasâdkeessim kieđâvušmist piärroo pirâsministeriö asâttâs (96/2024) 7 § vuáđuld porgum pargomere västideijee máksu.

Meccijotolâhsafarijd uárnejeijee irâttâs almoot safarikuáhtásijd meccijotolâhluuvijd jiečânávt. Safarikuáhtásii meccijotolâhlove ij lah máhđulâš keessiđ maasâd love almottem maŋa.

2. Meccihaldâttâs kieđâvuššâm irâttâs- tâi juávkkulove maasâdkeessim

Irâtteijee- tâi juávkkulove ij lah máhđulâš keessiđ maasâd tast maŋa, ko Meccihaldâttâs lii adelâm toid kyeskee meccijotolâhlopemiärádâs (kiäldulii tâi miäđulii).

Lopemiärádâs mävsihánnáá kyeđđim ij lah maasâdkeessim.

3. Meccihaldâttâs kieđâvuššâm irâttâs- tâi juávkkulove nubásmittem tâi sirdem nube ulmuu noomân

Meccihaldâttâs adelem irâttâs- tâi juávkkulopemiärádâs (maŋeláá meccijotolâhlope/lope) ij pyevti nubásmittiđ tâi sirdeđ nube ulmuu noomân.

Safarikuáhtásii meccijotolâhlove ij lah máhđulâš nubásmittiđ love almottem maŋa.

F. Tuuvijd já eres väridemnáál čuosâttuvváid kyeskee iävtuh

Tuuvij já eres väridemnáál čuosâttuvâi peeleest tiilájeijee tuhhit täi iävtui saje A, almolijd iävtuid sehe čujottâsâst www.eraluvat.fi/smn/tuveh/varidemiavtuh kavnâmnáál väridemiävtuid.